Saladuslikud naised ( 6. osa )

Olgu , liigume ajas edasi ..
On 22. Detsember . [ ahjaa , avastasin alles ,et on suht mõtetu , nagu , mitte mina vormis kirjutada , niiet , nüüd siis kirjutangi , et nagu ma olen ikka Laura , ja kriban mina vormis . ] . Ma olen kuskil kolkas , no seda ei saa otseselt kolkaks pidada , sest mai tea , kus ma olen . Just ! . Mai tea , kus ma olen ! Kriiiiiippiii .. Ma olen mingis puumajas , kus ei ole aknad , ja uks on mingite suurte kettide ja lukkudega kinni , ainult mingi kole tüüp käib mind vahepeal vaatamas . Süüa seal igatahes on , juua ka . Niimoodi ma olen elanud seal kolkas kaks kuud . Mhmh , telefoni aku ka tühi , niiet , mingit pääsemisvõimalust ei ole . Mai tea kuidas ma siia sattusin ka , seda ma igatahes mäletan , et olime Billiga kuskil peol , ja siis järgmine hommik ärkasin sihukese pohmakaga , et sure maha , siin , puumajas & kolkas . Ja siis mingi .... Okouu , keegi tuleb , lukke keerataks lahti , tegelikult on teisel pool ust ikka väga imelikud hääled , nagu keegi puurib midagi , or samting . Pugesin igaks juhuks ühe vana voodi alla . Kui uks avanes , märkasin päris mitut paari jalga , ja seal oli ka üks koer . See koer tuli kohe voodi alla vaatama ja hakkas haukuma . Siis vaatasid need mehed ka sinna voodi alla . Alguses ma mõtlesin , et kes nad on , janii [ mitte , et mul mõistus ei mõika enam , lihtsalt nad olid nii imelikult riides , ülikonnas nagu ] .

'' Tere , me oleme F.B.I ´st . On teiega kõik korras ? '' . Ma noogutasin vaikselt . Paluti mul sealt voodi alt välja tulla . Tulingi . Ma olin lihtsalt nii õnnelik , et kallistasin kohe neid mõlemaid tüüpe . Sosistasin neile : '' Aitäh '' . Nad vastasid , et pole tänu väärt , see on meie töö , jne . Siis viidi mind koju , sõit oli niiiii pikk . Magasin vahepeal , ärkasin mõni minut enne koju jõudmist üles . Läksin vaikselt koju . Lükkasin ukse hiirvaikselt kinni , tahtsin , et see oleks üllatus . Hiilisin elutoa juurde , piilusin sinna sisse vaikselt , Tom ja Bill istusid diivanil ja vaatasid telekat . Billil oli selline masekas nägu peas , et ma oleks nutma hakanud . Aga siis tuli mul veel parem mõte , : kallan nad veeaga üle ! . Nii tegingi , läkin võtsin köögikapist ämbri , lasin vannitoas vett täis , läksin uuesti vaikselt elutuppa , sõnaotsesesmõttes roomasin diivani taha ja järgmine hetk olid poisid märjad .

'' Tra , Georg sa oled nüüd nii surnud '' , ütles Bill .

'' Jaa , nahhui '' , nõustus Tom . Ma hoidsin suure vaevaga naeru kinni , kuid siis hakkasin naerma . Roomasin nüüd diivani ette , kus poisid vaatasid mind nagu : ;;;;;;;;;;;OOOOOOOOOOOOOO !!! . Siis hakkas Billi meik laiali minema , aga siis sain aru , et see polnud sellest veest , mis ma neile peale kallasin , Billil voolas hoopis pisar üle põse . Vot siis Tom lahkus ja mina ei naernud enam . Ma tõusin istukile .

'' La - Laura , o - oled see sina ?? '' .

'' Jah '' . Bill laskus põlvili minu ette ja lihtsalt jälgis mind .

'' Kas ma kalli ei saagi ? '' . Bill naeratas ja kohe kallistas mind , äääh , ma sain ju märjaks . Ja no üle pika-pika aja suudles ta mind . Varsti tulid alla Tom [ oma kuivade riietaga :d ] ja Merka , peale neid üsna ruttu ülejäänud raffas . Kõik plikad mingi ulgusid , v.a Kristi ju , aga tundub , et tal oli siiski heameel , et ma kodus olen . Kui see kallistamise kamm läbi sai , läksin ma mõnusa unega magama . Ärkasin alles kell 12 [ umbes ] selle peale , et Bill andis mulle musuu ^^ .