Jessu & Lallu jutu KUUES osa. :) [by, jessu]

Tom hakkas selle peale naerma, mis ajas ka mind omakorda naerma. Naersime senikaua, kuni keegi mulle otsa jooksis, nii, et ma maha kukkusin. „Õu, äkki vaatad ette ka nagu!“ karjusin, nii et terve koridor kajas ja Tom aitas mu püsti. „Sorri, tõesti noh. Oi, Kaisa. Tere.“ Puterdas ta mulle siis. „Tere Matu. Kust sa siia said?“ küsisin suure üllatusega. Siis märkasin, et Tom vahib mind väga mossis näoga. Naeratasin talle ja ta nägu tõmbus samuti naerule.
„Ma tulin siia ühele külla mingi… ja siis jooksin sulle otsa.“ Naeris Martin. „Igatahes meeldiv oli sind jälle näha. Aga me lähme nüüd siis.“ Ütlesin ja lehvitasin talle.
„Ja kes see siis oli?“ küsis Tom minult.
„See oli mu isa bossi poeg. Ja väiksena me olime väga head sõbrad.“ Rääkisin. Tom muigas ja mossitas üheaegselt. „Oh sind mömmit küll.“ Ütlesin naerma pursates. „Mis ajast ma juba karuks muutusin?“ küsis ta. „Tänasest oled minu kallis mõmmi vot.“ Naersin ja me läksime „Energia“ kohvikusse. Mina võtsin puuviljasalati ja kakao. Tema võttis tavalise makaronisalati ja kohvi. Istusime siis kõige tagumisse lauda ja hakkasime sööma. Peale seda läksime Tartu Lõunakeskusesse uisutama. Ja meie üllatuseks olid Kaspar, Joosep ja mingi tüdruk koos nendega ka seal. „Jou. Kuidas te siia oskasite tulla?“ küsis Jossu siis meilt. „Ega me ei teadnud ju, et te siin olete. Ja kes see on?“ küsisin siis mina. „Ma olen Jessika.“ Lausus helepruunide juustega tüdruk. „Minu nimi on Kaisa.“ Ütlesin ja naeratasin sõbralikult. Väga tore tüdruk paistis.
Läksime siis kõik koos jääle. Tom võttis mult käest kinni ja ma avastasin, et ta oskab sama hästi uisutada, kui minagi. Tegime juba mitu tiiru. Siis Joosep või keegi hõikas mind tagant ja ma hakkasin taha vaatama ja… äkki olime Tomiga mõlemad maas. See pakkus ilgelt palju nalja. Joosep uisutas minuni ja aitas meid mõlemaid püsti, ise samal ajal naerdes. „Vaata kui kergelt võib tüdruku rajalt maha saada.“ Lausus ta. „Seda küll.“ Ütlesin. „Tegelikult tahtsin ma ainult öelda, et lähme täna poole kümnese bussiga Tallinna tagasi. Te tulete ka jah?“ lausus Joosep siis. „Ma arvan küll.“ Ütlesin ja vaatasin Tomile otsa, kes mulle noogutas.

Peale uisutamist käisime veel Tomiga mu isa poolt läbi. Kell üheksa sõidutas ta meid bussijaama. Mul on nii armas isa.