Kolmas *

„Hei!“ ma ehmatasin. Pöörasin siis ümber ja vaatasin, kes see niimoodi hüüdis. Seal seisis Kaisa. Hakkasin naerma. „Milline üllatus. Tere!“ vastasin ma talle. Ta nägi erakordselt kena välja. Musta värvi kleit ja juuksed hobusesabasse kinnitatud. Kerge meik ja pikk naeratus. Käes tops, milles oli ilmselgelt ta jook, mida ta aegajalt sealt rüüpas. “Tegelikult hakkasin ma just ära minema. Imelik, et ma enne sind siin juba ei kohanud.“ Ütles ta siis pool-karjudes. Noh, suur müra oli ju.„Ma mingi tund tagasi alles tulin ka. Miks sa nii vara ära lähed?“ küsisin imestusega.„Ma ei viitsi siin enam olla. Liiga suur kära on ja mu pea hakkab valutama juba.“„Sa näiteks minu poole ei viitsi enam? Võiksime mõnda filmi vaadata? Kell on ju alles...“ otsin taskust telefoni välja ja vaatan sellelt kella. „kümme läbi viis minutit.“„Muidugi võib. Lähme kohe?“„Ma ütleb oma vennale ka, siis tulen. Saame maja ees kokku.“„Okei.“ Tüdruk kõnnib välja. Hakkan Billi otsima. Ta istub toas diivanil ja räägib meie klassiõega juttu. Teretan tüdrukut ja sosistan Billile vajaliku info. Bill noogutab ja ma lähen siis samuti välja.„Oeh, teil on nii puhas siin. Elad emaga?“ küsib ta, kui oleme jõudnud just majja sisse astuda.„Ega jah.“ Vastan natuke punastades. Tema muidugi kohe märkab seda. „Mina ka.“ Ütleb ta selle peale. „Mis filmi vaatame? Näe, filmid on siin.“ Näitan filmikogu peale, kus on umbes viiskümmend filmi. „Oh, see on äge, vaatame seda.“ Ütleb Kaisa ja tõmbab selle filmi, millest ta ennist rääkis, välja.„Hea valik.“ Vastan vaid ja panen filmi sisse.„Sa istu, ma toon näksimist.“ Ütlen ja hakkan köögi poole kõndima. Kuid just sel hetkel keegi koputab uksele. Lähen siis avama. „Yo mään!“ karjub Joosep, kes seisab koos kaspariga uksel. „Hei, mis toimub?“ vastan ma. „Tegelt me mõtlesime su poole tulla täna. Kuulsin, et su maam pole kodus.“ Joosep teeb „nunnunaeru“, nagu ta ise seda kutsub. „Hm, ma ei tea…“ ütlen kõhklevalt vastu ja vaatan toa poole, kust uudistavalt vaatab mulle vastu Kaisa. „Kammoon noh, üks öö aind.“ Palub ka Kaspar.„Aga oodake korra eksole, ma kohe tagasi.“ Ütlen ma ja lükkan siis ukse ettevaatlikult kinni. Lähen tuppa ja räägin Kaisaga. „Ei, mul pole selle vastu midagi.“ Ütleb ta naeratades. Jooksen siis uksele, avan selle ja kutsun poisid sisse. Kaisa tuleb ka koridori. „Tere,“ ütleb ta. „Yo!“ hõikavad poisid koos. Lähme siis kõik tuppa filmi vaatama, toon näksimist ka. Räägime igasugustel teemadel ja naerame palju. Ilus õhtu on. Ma võtan Kaisalt ümbert kinni. Ta naeratab mulle nii soojalt.Hommikul, kui silmad avan, vaatab mulle vastu valge-sinikas lagi. Hiljaaegu värvitud ja puha. Kui endast paremale poole vaatan, on seal kirjutuslaud. Vasakul pool on… Kaisa ! Ta magab veel. Tõusen vaikselt püsti ja kõnnin kööki. Võtan kapist mingi energiajoogi. Suures toas magavad Joosep ja Kaspar. Ajan tüübid üles.„Mis Kaisa teeb?“ on Joosepi esimene küsimus. Misasja? Küsin ma endalt.„Mis sa sogad?“ küsin ma siis vastu. Tean, et küsimusele ei vastata küsimusega, aga see on hädaolukord. „Ma küsisin, et kus Kaisa on?“ kordab ta oma küsimust. „Mh , ega ma seda ei mõelnud, et sa siis kordama hakkad. Ma mõtlesin, et miks sa seda küsid?“„Ma.. ma.. ah, suvasee.“ Kogeleb ta siis. Täitsa imelik.