,, ära aja . see pole võimalik . ,,
,, on küll ! ,, vastasin . tom muutus tõsiseks .
,, on ? ,, küsis too .
,, jaa , on ! ,, vastasin .
,, aga , äkki ta ongi siin , kummitusena . vaata , me lasime ju kätest lahti . kuigi ei pidanud .. ,,
,, nojah .. ta rääkis minuga , seda pole ühegi vaimuga kunagi juhtunud . tegelikult see rääkimine käib muud moodi . ,, ütlesin .
,, aga pmst on see võimalik , siis ? ,, küsis tom .
,, nojah . aga mitte nii , nagu bill minuga rääkis . ,, vastasin .
,, buuuuu ! ,, karjus keegi . me tomiga hakkasime kõvasti karjuma . ma lähen vist hulluks , aga seal polnud absoluutselt mitte kedagi . kell oli varsti 12 ka . öösel veel eriti jube ju ..
,, mis see oli ? ,, küsis tom , hingeldades .
,, ma ei tea ,, vastasin .
,, halloo ? see olen mina ju . ,, ütles jällegi see hääl .
,, tra , ma lähen hulluks vist , aga ma kuulen jälle hääli ,, ütles tom .
,, ma ka .. ,, vastasin .
,, nii .. see olen mina bill . kuidas te jobud aru ei saa ?! ,, küsis .. wtf ?
,, haha .. bill . jeah . vata , tom see on see elu pärast surma . omg , mõtle , kui bill oleks rotina tagasi tulnud . ,, ütlesin ja hakkasime tomiga kõvasti naerma .
,, appi . te olete nii juhtmed .. ma olen siiin ! ,, ütles bill .. kui see on tema .
,, okei . oletatavbill ( sellepeale hakkas tom veits itsitama ) , kui sa siin oled , kusiganes sa ka poleks , siis näita ennast . ,, ütlesin .
,, mai taha . ,, ütles bill .
,, hmm .. okei , sind polegi . järelikult oleme me tomiga hullud . peaks psühhi juurde aja kirja panema ,, ütlesin naerdes . ma ise ka ei tea , mis mulle , või meile nalja pakub . lihtsalt .. naljakas .
,, mh . okei . ma tulen siis teie ette , ja näitan end . ,, ütles bill .
,, fainaly , aitäh . ,, ütlesin . nagu omg , ta tuligi , ta seisis täpselt minu ees . omg , ma seisan vastamisi kummitusega .
,, väoo . sa oledki nö olemas . ,, ütlesin .
,, nojah . ma olen ja jään ka . aga , miks ma nagu siin üldse olen ? ,, küsis bill . ma vaatasin teda segaduses pilguga .
sorri , et väike .
Saturday, February 2, 2008
Thursday, January 31, 2008
tokio hoteli jutt !
tükk aega oli vaikus . wtf ? keegi tuli ju . a , ei . imelik . väga imelik . suutsime lõpuks maha rahuneda , ja masendunult istusime diivanil .
popcorni ei suutnud me ka ära koristada . liigamasendav . vahepeal läksin meie tuppa . khmkhm .. minu ja billi tuppa . nüüd siis vaid minu tuppa . billi ju enam pole :'((((( . ma vist ei saagi sellest üle . ei , ma ei taha sellest üle saada . ma tahan ka surra , vot . seda ma tahangi ! hõm , millal see juhtub , 80 aasta pärast ? ma suren selle ajaga ise juba ära .. mõtlen .. elu üle .. meie üle .. billi üle .. vähemalt nüüd ma tean , et ta on paremas kohas . taevas ! ta kindlasti vaatab mind sealt . vähemalt ma loodan . ta on seal ju koos oma pärisisaga , kes tal hiljuti ära suri . kahju . kõik inimesed minu ümber surevad . ka see pärnu rääma kooli tüdruk , ei , ma ei teadnud seda , aga ma lihtsalt tunnen südames ta vanematele , sugulastele , sõpradele , tuttavatele , kellele iganes kaasa , kes teda tundsid . keegi koputab .
,, kats ? oled sa seal ? ,, küsis hääl , mis meenutas õudsalt gustavit .
,, ja ! tule sisse ,, vastasin hõikudes . ta tuligi sisse , ma tõusin voodist istukile .
,, oh , tule siia ,, ütles ta ja ajas käed kallistuseks laiali . ma läksin ja kallistasin viimast .
,, nii kuradima kahju ,,
,, ma tean ,, sosistasin vastu .
,, kus georg on . ? ,, küsisin . just siis georg tuli .
,, siin olen .. ,, ütles ta . gustav lasi minust lahti ja läks alla . selle asemel tuli georg mind kallistama .
,, oeh , katrin , mul on nii kohutavalt kahju ,,
,, minul ka . ,, vastasin . ja nii me seal seisime .
* paar kuud hiljem *
mõnus . joon .. mahla . mu parima sõbranna kaari sünnipäeval . tom on ka minuga , aga ta on teises toas , mängivad pudeli keerutamist , vist . me kinkisime kaarile , hästi palju staffi . meil on lõbus . ma lihtsalt tuli mahla jooma . janu oli . ma ei ole enam masenduses . ikkagi 2 ja pool kuud möödas ju . tomiga on ka kõik okei . kõigiga on . tundub , et kõik oleks justkui sama , nagu varem . aga ei ole . kõige tähtsam isik on puudu ju . bill . jõin oma mahla ära ja läksin kaari tuppa tagasi , kus hakati just vaime välja kutsuma . hm ..
suht sobilik aeg ka , kell on mingi pool kümme õhtul . lisandusin siis ka nende sekka . keegi ei teadnud , kes kutsuda . mina tahtsin ühte kindlat isikut .
,, kutsume billi ! ,, ütlesin kõvahäälega . kogu sosistamine jäi vait , vaadati vaid mind .
,, kuule , ma ei usu , et see hea mõte on . mitte , et ma ei tahaks , vaid , pärast tulevad vanad ajad meelde ,, ütles kaari . ma tean ju , et ta tahab mind kaitsta . aga , vahepeal lausa üleliia , sellest saadik , kui bill .. noh , teate ise , ma ei taha seda eriti meenutada .
,, minuga on kõik korras . ma luban . ,, ütlesin kaarile soojalt naeratades .
,, ee .. olgu . kutsume billi ,, ütles kaari . ta hakkas valmistuma . seekord tegime seda nõelaga , taldrikuga ei taha keegi enam teha , kuna viimati , kui me seda mu teise sõbra pool tegime , sellest ajast saati seal kummitab .. creepy .. keegi ei taha sinna enam minna . ainult joodikud ja narkarid , kes peavarju otsivad . võikesiganes . pidime kõik käest kinni võtma . kuna mina istusin tomi ja kaari vahel , oli mul hea . keegi ei tohtinud käest lahti lasta , muidu on asju perses . siis see juhtuski . kaari kutsus billi välja . see oli iseenesest hirmutav . ta võis minna ükskõik kelle sisse ja siis nt , kõik ära killida .
õnneks seda ei juhtunud . ta oli sama pikk , kui päriselus . kõik keskendusid . eriti tom ja mina . mine veel eriti . minu armastus ju , minu teine pool . bill istus minu ette , ta oli täpselt sama . kõik vaatasid meid . ma ei julgenud midagi teha , äkki ta kaob ära . ta jälgis mind . ma uurisin teda ülevalt alla , ikka edasi ja edasi .
,, mis on ? ,, küsis bill lõpuks , mille peale me kõik ehmatasime ja kätest lahti lasime . persse , ta rääkis . minuga .. seda pole üksi vaim kunagi teinud . me seedisime seda olekut veel tükk aega , enam me teda ei kutsunud . hiljem läksime tomiga minema . olime kuskil poolel maal , kui ma tundsin , et keegi
mulle kuklasse hingab . aga tuult polnud , ja kedagi polnud ka . mõne aja pärast tundsin seda sama uuesti .
,, tom . mul on selline imelik tunne , et keegi hingab mulle kuklasse . aga siin pole ju kedagi ,, ütlesin tomile ka .
,, oh , tuul kindlasti , rahune maha ,, vastas too rahulikult . mõtlesingi selle ära unustada , aga ei . siis läks asi veel imelikumaks , ja see hakkas juba hirmutama . keegi tegi mulle õrnalt põsemusi .
,, t .. tom . keegi tegi mulle just põsemusi . ja ma ei tee nalja ,, ütlesin . tom vaatas mind veidike imelikult . siis muutus järsku tõsiseks .
,, gaash . keegi just müksas mind ,, ütles tom .
,, ma räägin ju . omg . äkki jäi bill meid nüüd kummitama ? ,,
Wednesday, January 30, 2008
tokio hoteli jutt !
,, appi ! aidake ! palun , aidake ! kutsuge kiirabi ! ,, karjusin , sillal . saksamaal . berliinis . teda tulistati . rinnapiirkonda . billi , minu billi . ma ei suuda seda uskuda . ta ei tohi mu kätevahel surra , ainult koos minuga .
,, püsi veel minuga . sa ei tohi mind siia üksi jätta . sa ei tohi meid jätta . tomi , mind , gustavit , georgi ! ,, ütlesin , oma kätt billi rinnal hoides , mis ei tahtnutki vere jooksmist jätta . bill hoidis oma silmi vaevu lahti . ma tundsin , et ta ei tahtnud surra . mu peas keerles tuhat erinevat mõtet . kas ta sureb ? - minu peamine mõte . eieiei , ta ei tohi ! ma ei taha . ma ei luba sel juhtuda . ta ei tohi surra siin , meie esimeses kohtumispaigas . eieiei .. järsku kuulsin uuesti rahvasuminat . mõne fänni lõpmatut nuttu ja karjumist , eemalt . ja siis ka lõpuks sireene . jumal tänatud .
,, billy , kallis , pea vastu . tomi pärast . minu pärast ! sa pead . mina käsin . ,, sõnasin veel . billy - meie väljamõeldud hüüdnimi . sireenid jõuavad aina lähemale . aitähh . vähemalt jääb meile veidikenegi aega koos olla , kui meile määratud . just , billy oleks nkn surnud .
ma tean , et see lause võis olla küll südametu , aga tõsi . ma vabandan , kui see oli ebaviisakas . ma ei osanud seda muudmoodi öelda . billyl on juba haigus . miks ? miks just temal ? kas tema ongi siis see , üks kümnest , nagu arst meile rääkis ? elu on liialt julm . miks just temal pidi olema ajukasvaja ? miks , ah ?! kurat võtaks , miks mitte mina ? need küsimused ei tahagi mu peast kaduda . viimaks jõuavad sireenid nii lähedale , et välja tuuakse juba kanderaam , paar meest tuleb ka välja . kaasa arvatud üks noorem naisterahvas . ta üritab mind billy juurest lahti saada . ta üritab mind maha rahustada , küsimusi esitada . need kõik hajutavad mu mõtteid . kas see on nüüd kõik ? see ei tohi nii olla . miks , noh ? kas keegi võiks mulle vastata ?!
,, neiu ? ,, küsis naine . kõik mu mõtted hajusid . pisarad ei lakanud voolamast .
,, m .. mida ? ,, küsisin .
,, palun selgitage , mis juhtus ? see on kõik mida me vajame . ,, rääkis naine .
,, no .. m .. me jalutasime parasjagu sillal , kui billitulistati . ma ei jõudnud märgata , kes see oli , vaid üritasin billil verejooksu p .. peatada . ,, üritasin võimalikult rahulikuks jääda , aga siis hakkasin kohe veel hullemini nutma . kõik juhtus nii kiiresti . mind lasti politsei autoga haiglasse . jooksin otsejoones sisse , samal ajal uurides paberitükki , mille naisarst mulle andis .
,, viies korrus , ruum number 502 ,, korrutasin endale ja jooksin treppidest . ma ei tahtnud aega kaotada , ja oodata , kuni see paganama lift ükskord alla jõuab .. kohe - kohe jõudsin viiendale . ees silmasin juba ust , millel seisis number 502 . seal seisis üks mees . hakkasin sinnapoole jooksma . olin vaid viie sammu kaugusel , kui see mees mulle tee peale ette seisis . ta keelas mulle sisenemise . seal toimuvat billy operatsioon . ma rabelesin kõvasti , kuid kuna too mees oli minust kaks korda suurem ja tugevam , ei saanud ma sisse . pidin ootama , piinavaid tunde . viimaks tuli arst välja , kogu tema sinine ,, kostüüm ,, oli verine . ma tõusin otsejoones püsti , kui teda nägin . ma vaatasin talle looturikkalt otsa , kust vaatas mulle vastu , kurbus .
,, mul on nii hea uudis , kui halb uudis . ,, sõnas arst .
,, k .. kõigepealt hea . ,, vastasin . loomulikult mõistate , mida ma ootasin . ma ootasin , et arst räägiks mulle , et billiga on kõik korras , ta soovib teid näha , ta jääb ellu , või mida iganes , mis seonduks billi elusolekuga .
,, hea uudis on see , et tal ei olnud ajukasvaja . valed sümptomid ,, rääkis arst . ma langesin jälle samasse olekusse, kus ma varem olin .
,, ja halb ? ,,
,, halb uudis on see , et kahjuks on tal jäänud vaid minutid . 30 minutit maksimaalselt . minimaalselt 10 . mul on väga - väga kahju .. ,, rääkis arst . mu süda suri . nuttis verd . nagu haiglates ikka , lastakse vaikselt muusikat raadiotest . just samal ajal tuli seal Avril Lavigne - When you´r gone . tõeline nutukas . minu olukord . kukkusin istukile , sinna samasse põrandale . möödus 15 minutit . bill lasti selleks viimaseks 15 minutiks normaalpalatisse . ma tundsin , et ta ootas mind . ja mina teda , et ta mind kallistaks . see sama mees , oli ka seal palati ukse juures . mõni sekund möödus , olin ma juba billi palatis . ta tundis mulle sügvalt kaasa , see mees , mõistate . tore .. eieieii .. ma ei saa isegi mõelda sõnale ,, tore ,, . miski pole tore , ega hea , ega lahe . ega midaiganes . kõik on just vastupidi , paha , kole , vastik , kurb , billil on vaid need närused 15 minutit . istun vaikselt nuuksudes tema kõrvale toolile . ma lihtsalt vaatan teda , need 15 minutit . medõde astus tasakesi sisse ja palus , et ma nüüd välja läheksin . enne väljumist tegin billile veel õrna musi ja laususin :
,, hüvasti , kallis . ma jään vaid sind armastama ,, lahkusin palatist , nuuksudes . tom , ta vend , ei teagi , mis toimub . ma olen verine . lähen koju . nimelt ma elan billi ja tomi korteris . suht kena . vapustav vaade berliinile . koju jõudes , vaatab tom telekat , naljasaadet , ta naerab . ma oleks tahtnud otsejoones ta peale karjuda , aga ma ei saanud , tomil oli täielik õigus naerda , ta ei tea ju , mis need viimased tunnid juhtunud on . ma lähen otse elutuppa , kus tom popcorni sööb ja red bulli joob . ma seisan täpselt teleka ette , lülitan selle suurest nupust kinni . tom vaatab mind murelikult .
,, mis juhtus ? miks sa verine oled ? ,, küsis viimane . silmad hakkasid järjekordselt kipitama .
,, bill .. ,, suutsin vaid öelda . seekord juba pisarad voolasid . tom tõusis otsejoones püsti , ajades kausi , milles oli tema popcorn maha .
,, mis billiga on ? ,, küsis tom juba väga murelikult , nutt kurgus . nagu ka mul .
,, bill suri äsja pool tundi tagasi ,, vastasin ja puhkesin nutma . tom kallistas mind kõvasti , ja nuuksus samuti . nii me seal seisime . vähemalt nii kaua , kuni kuuleme , kuidas keegi uksest sisse astub .
,, püsi veel minuga . sa ei tohi mind siia üksi jätta . sa ei tohi meid jätta . tomi , mind , gustavit , georgi ! ,, ütlesin , oma kätt billi rinnal hoides , mis ei tahtnutki vere jooksmist jätta . bill hoidis oma silmi vaevu lahti . ma tundsin , et ta ei tahtnud surra . mu peas keerles tuhat erinevat mõtet . kas ta sureb ? - minu peamine mõte . eieiei , ta ei tohi ! ma ei taha . ma ei luba sel juhtuda . ta ei tohi surra siin , meie esimeses kohtumispaigas . eieiei .. järsku kuulsin uuesti rahvasuminat . mõne fänni lõpmatut nuttu ja karjumist , eemalt . ja siis ka lõpuks sireene . jumal tänatud .
,, billy , kallis , pea vastu . tomi pärast . minu pärast ! sa pead . mina käsin . ,, sõnasin veel . billy - meie väljamõeldud hüüdnimi . sireenid jõuavad aina lähemale . aitähh . vähemalt jääb meile veidikenegi aega koos olla , kui meile määratud . just , billy oleks nkn surnud .
ma tean , et see lause võis olla küll südametu , aga tõsi . ma vabandan , kui see oli ebaviisakas . ma ei osanud seda muudmoodi öelda . billyl on juba haigus . miks ? miks just temal ? kas tema ongi siis see , üks kümnest , nagu arst meile rääkis ? elu on liialt julm . miks just temal pidi olema ajukasvaja ? miks , ah ?! kurat võtaks , miks mitte mina ? need küsimused ei tahagi mu peast kaduda . viimaks jõuavad sireenid nii lähedale , et välja tuuakse juba kanderaam , paar meest tuleb ka välja . kaasa arvatud üks noorem naisterahvas . ta üritab mind billy juurest lahti saada . ta üritab mind maha rahustada , küsimusi esitada . need kõik hajutavad mu mõtteid . kas see on nüüd kõik ? see ei tohi nii olla . miks , noh ? kas keegi võiks mulle vastata ?!
,, neiu ? ,, küsis naine . kõik mu mõtted hajusid . pisarad ei lakanud voolamast .
,, m .. mida ? ,, küsisin .
,, palun selgitage , mis juhtus ? see on kõik mida me vajame . ,, rääkis naine .
,, no .. m .. me jalutasime parasjagu sillal , kui billitulistati . ma ei jõudnud märgata , kes see oli , vaid üritasin billil verejooksu p .. peatada . ,, üritasin võimalikult rahulikuks jääda , aga siis hakkasin kohe veel hullemini nutma . kõik juhtus nii kiiresti . mind lasti politsei autoga haiglasse . jooksin otsejoones sisse , samal ajal uurides paberitükki , mille naisarst mulle andis .
,, viies korrus , ruum number 502 ,, korrutasin endale ja jooksin treppidest . ma ei tahtnud aega kaotada , ja oodata , kuni see paganama lift ükskord alla jõuab .. kohe - kohe jõudsin viiendale . ees silmasin juba ust , millel seisis number 502 . seal seisis üks mees . hakkasin sinnapoole jooksma . olin vaid viie sammu kaugusel , kui see mees mulle tee peale ette seisis . ta keelas mulle sisenemise . seal toimuvat billy operatsioon . ma rabelesin kõvasti , kuid kuna too mees oli minust kaks korda suurem ja tugevam , ei saanud ma sisse . pidin ootama , piinavaid tunde . viimaks tuli arst välja , kogu tema sinine ,, kostüüm ,, oli verine . ma tõusin otsejoones püsti , kui teda nägin . ma vaatasin talle looturikkalt otsa , kust vaatas mulle vastu , kurbus .
,, mul on nii hea uudis , kui halb uudis . ,, sõnas arst .
,, k .. kõigepealt hea . ,, vastasin . loomulikult mõistate , mida ma ootasin . ma ootasin , et arst räägiks mulle , et billiga on kõik korras , ta soovib teid näha , ta jääb ellu , või mida iganes , mis seonduks billi elusolekuga .
,, hea uudis on see , et tal ei olnud ajukasvaja . valed sümptomid ,, rääkis arst . ma langesin jälle samasse olekusse, kus ma varem olin .
,, ja halb ? ,,
,, halb uudis on see , et kahjuks on tal jäänud vaid minutid . 30 minutit maksimaalselt . minimaalselt 10 . mul on väga - väga kahju .. ,, rääkis arst . mu süda suri . nuttis verd . nagu haiglates ikka , lastakse vaikselt muusikat raadiotest . just samal ajal tuli seal Avril Lavigne - When you´r gone . tõeline nutukas . minu olukord . kukkusin istukile , sinna samasse põrandale . möödus 15 minutit . bill lasti selleks viimaseks 15 minutiks normaalpalatisse . ma tundsin , et ta ootas mind . ja mina teda , et ta mind kallistaks . see sama mees , oli ka seal palati ukse juures . mõni sekund möödus , olin ma juba billi palatis . ta tundis mulle sügvalt kaasa , see mees , mõistate . tore .. eieieii .. ma ei saa isegi mõelda sõnale ,, tore ,, . miski pole tore , ega hea , ega lahe . ega midaiganes . kõik on just vastupidi , paha , kole , vastik , kurb , billil on vaid need närused 15 minutit . istun vaikselt nuuksudes tema kõrvale toolile . ma lihtsalt vaatan teda , need 15 minutit . medõde astus tasakesi sisse ja palus , et ma nüüd välja läheksin . enne väljumist tegin billile veel õrna musi ja laususin :
,, hüvasti , kallis . ma jään vaid sind armastama ,, lahkusin palatist , nuuksudes . tom , ta vend , ei teagi , mis toimub . ma olen verine . lähen koju . nimelt ma elan billi ja tomi korteris . suht kena . vapustav vaade berliinile . koju jõudes , vaatab tom telekat , naljasaadet , ta naerab . ma oleks tahtnud otsejoones ta peale karjuda , aga ma ei saanud , tomil oli täielik õigus naerda , ta ei tea ju , mis need viimased tunnid juhtunud on . ma lähen otse elutuppa , kus tom popcorni sööb ja red bulli joob . ma seisan täpselt teleka ette , lülitan selle suurest nupust kinni . tom vaatab mind murelikult .
,, mis juhtus ? miks sa verine oled ? ,, küsis viimane . silmad hakkasid järjekordselt kipitama .
,, bill .. ,, suutsin vaid öelda . seekord juba pisarad voolasid . tom tõusis otsejoones püsti , ajades kausi , milles oli tema popcorn maha .
,, mis billiga on ? ,, küsis tom juba väga murelikult , nutt kurgus . nagu ka mul .
,, bill suri äsja pool tundi tagasi ,, vastasin ja puhkesin nutma . tom kallistas mind kõvasti , ja nuuksus samuti . nii me seal seisime . vähemalt nii kaua , kuni kuuleme , kuidas keegi uksest sisse astub .
Thursday, January 24, 2008
bhedwettershi jutt ( L ) . 1 .
Keithi + Kassu = ( lllll .. )
Kaari + Joosu = ( lllll .. )
Laura + Miku = ( llllll .. )
Jessika + Karla = ( llll .. )
Rauno - veel vaba .
,, tsaooo ,, karjusin ja jooksin Kaari poole . Ta ootas mind Tallinna loomaaia juures . Pingi peal . Pidime Keithi lennukile vastu minema . Ta tuli Londonist . ,, Suurelt puhkuselt ,, nagu ta ütles . Hmm .. huvitav oleks teada , kus ta bf siis on . Kassu käib koguaeg tal vastas .
Just siis keegi ehmatas mind . Seal olid Kassu , Miku ja Joosep . A traa , kus Karla siis on ?
,, Ta läks Jessikaga loomaaeda . Hüüü .. Romanttikkka ,, ütles Joosu , kui olin seda sama küsinud .
,, A Rauno ? ,, küsis Kaari .
,, Küsi jah meie käes , nagu ,, vastas Miku .
,, Haaah . Ma tean küll , kus ta on . Keitu rääkis ,, lisasin . Tegelikult olevat Rauno Keithile järgi Londonisse sõitnud . Kuna Keithi olevat tüübile nii meeldinud , et anna minna . Iuuh , mulle küll suht ei meeldi Rauno , aga päris rõve ta ka ei ole .. Suht okei , võinii . Mõne aja pärast lennuk maandus . Inimesi lasti vvälja . Keithi oli üks esimesi , kes välja sai , niiet , eriti kaua ei pidanudki ootama . Greitt .
,, tsaooooohhhh ,, karjus ta juba eemalt . Me jooksime talle vastu ja tegime pundikalli .
Sihuke lühike ,, tutvumis ,, osa .
Kaari + Joosu = ( lllll .. )
Laura + Miku = ( llllll .. )
Jessika + Karla = ( llll .. )
Rauno - veel vaba .
,, tsaooo ,, karjusin ja jooksin Kaari poole . Ta ootas mind Tallinna loomaaia juures . Pingi peal . Pidime Keithi lennukile vastu minema . Ta tuli Londonist . ,, Suurelt puhkuselt ,, nagu ta ütles . Hmm .. huvitav oleks teada , kus ta bf siis on . Kassu käib koguaeg tal vastas .
Just siis keegi ehmatas mind . Seal olid Kassu , Miku ja Joosep . A traa , kus Karla siis on ?
,, Ta läks Jessikaga loomaaeda . Hüüü .. Romanttikkka ,, ütles Joosu , kui olin seda sama küsinud .
,, A Rauno ? ,, küsis Kaari .
,, Küsi jah meie käes , nagu ,, vastas Miku .
,, Haaah . Ma tean küll , kus ta on . Keitu rääkis ,, lisasin . Tegelikult olevat Rauno Keithile järgi Londonisse sõitnud . Kuna Keithi olevat tüübile nii meeldinud , et anna minna . Iuuh , mulle küll suht ei meeldi Rauno , aga päris rõve ta ka ei ole .. Suht okei , võinii . Mõne aja pärast lennuk maandus . Inimesi lasti vvälja . Keithi oli üks esimesi , kes välja sai , niiet , eriti kaua ei pidanudki ootama . Greitt .
,, tsaooooohhhh ,, karjus ta juba eemalt . Me jooksime talle vastu ja tegime pundikalli .
Sihuke lühike ,, tutvumis ,, osa .
Friday, January 4, 2008
jessu ja lallu jutt 8.osa. [by, jessu.]
Eelmises: '' Tead, ära solvu , aga aru küll saada ei ole '' . '' Pole midagi , lihtsalt , seda ütlevad paljud , kes meid sisemuselt veel ei tunne/tea . Me oleme tegelikult väga sarnased ja erilised '' , ütles Bill ja sammus hotelli poole .
„Hei! Kust sa said siis muidu?“ hõikas Jessika talle järgi. Bill jäi seisma, pööras ümber ja silmitses meid. Siis naeratas ja läks. „Aga ta ei vastanudki ju.“ Sosistas Jessika ja mina hakkasin naerma. „Mis sa naerad.“ Sain ma vastusena.
„Jessika. Tegelikult tahaks ma sulle midagi väga tähtsat üles tunnistada.“Ütles Kaisa peale pisikest pausi, mil me lihtsalt jälgisime Billi rahulikke samme, nii kaua, kuni viimane hotelli sisse sammus.
„Ma kuulan.“ Ütles Jessika ja istus näoga minu poole.
„Tegelikult ma pole Kaisa.“ Laususin siis sosinal.
Jessika tegi suured silmad ja lihtsalt vahtis mind.
„Sa ei ole kaisa? Kes siis?“
„Mu nimi on Laura.“
„Aa-aga miks sa siis ennast Kaisaks valetasid?“ päris ta ikka suure hämmastusega.
„Esimest korda, kui me Tomiga seal muusikapoes kohtusime.. ja ta hiljem mult nime küsis, või küsisin mina?“ ohkasin. „Igatahes, ma ei mäleta. Aga ma ei tahtnud talle pärisnime öelda. Ma ei tea miks. Miski minus lihtsalt ei lubanud.“ Laususin ja jälgisin, mida Jessika nüüd teeb.
„Tomile ka räägid sellest?“ küsis ta.
„Mitte praegu.“ Laususin.
„Selge. Lähme parem kohvikusse. Siin kisub külmaks.“ Ütles ta ja tõusis. Kõndisime hotelli sisse ja läksime kohvikusse. Meie imestuseks istusid poisid seal ja arutasid midagi suure naljaga. „Jaaa. Ta jäi uskuma!“ ütles Tom ja naeris. Läksime Jessikaga sisse. Kassu ja Jossu muutusid meid nähes tõsiseks. „Mis asja.“ Ütlesin suure rahuga ja vaatasin Tomi poole, kes minu poole seljaga istus, kuid näo aeglaselt minu poole pööras.
„Hei! Kust sa said siis muidu?“ hõikas Jessika talle järgi. Bill jäi seisma, pööras ümber ja silmitses meid. Siis naeratas ja läks. „Aga ta ei vastanudki ju.“ Sosistas Jessika ja mina hakkasin naerma. „Mis sa naerad.“ Sain ma vastusena.
„Jessika. Tegelikult tahaks ma sulle midagi väga tähtsat üles tunnistada.“Ütles Kaisa peale pisikest pausi, mil me lihtsalt jälgisime Billi rahulikke samme, nii kaua, kuni viimane hotelli sisse sammus.
„Ma kuulan.“ Ütles Jessika ja istus näoga minu poole.
„Tegelikult ma pole Kaisa.“ Laususin siis sosinal.
Jessika tegi suured silmad ja lihtsalt vahtis mind.
„Sa ei ole kaisa? Kes siis?“
„Mu nimi on Laura.“
„Aa-aga miks sa siis ennast Kaisaks valetasid?“ päris ta ikka suure hämmastusega.
„Esimest korda, kui me Tomiga seal muusikapoes kohtusime.. ja ta hiljem mult nime küsis, või küsisin mina?“ ohkasin. „Igatahes, ma ei mäleta. Aga ma ei tahtnud talle pärisnime öelda. Ma ei tea miks. Miski minus lihtsalt ei lubanud.“ Laususin ja jälgisin, mida Jessika nüüd teeb.
„Tomile ka räägid sellest?“ küsis ta.
„Mitte praegu.“ Laususin.
„Selge. Lähme parem kohvikusse. Siin kisub külmaks.“ Ütles ta ja tõusis. Kõndisime hotelli sisse ja läksime kohvikusse. Meie imestuseks istusid poisid seal ja arutasid midagi suure naljaga. „Jaaa. Ta jäi uskuma!“ ütles Tom ja naeris. Läksime Jessikaga sisse. Kassu ja Jossu muutusid meid nähes tõsiseks. „Mis asja.“ Ütlesin suure rahuga ja vaatasin Tomi poole, kes minu poole seljaga istus, kuid näo aeglaselt minu poole pööras.
Thursday, January 3, 2008
jessu & lallu jutt , [a: lallu] 7. osa .
Japp . Saime kenasti bussi peale . Istusime ka viimasesse ritta/pinki . Paremalt vaadates , oleks algus nii : Kassu , Joosep , Jessika , Tom & mina . Oli vist kõik , eks ? . Tallinnasse jõudsime kell 23:55 . Umbes . Kuna '' minu juurde '' ei viitsinud keegi minna , ööbisime Viru hotellis . Tom , Kassu , Joosep ja Jessika valisid tube , niikaua , kui mina lifti kinni hoidsin , muidu oleks ta huh , kõrgele läinud . Liftis vajutas Kassu 6 ´le korrusele . Hmm , mai saanud aru , miks nii kõrgele , vadevva . Kui olime viiendal korrusel , kust tuli ka mõni inimene peale , võttis Tom mul äkitselt käest kinni . Mul läks kohe nägu naerule . Ma piilusin silmanurgast Tomi , ta oli väga tõsine . Mul vajusid samuti suunurgad alla . Siis piilusin jälle , Tomil nägu naerul . Seekord jäin ma tõsiseks , kuni kuuenda korruseni . Tom tiris mind n.ö paremale , kuigi teised läksid vasakule . '' Äääh , kas me valele poole ei kõnni ? '' , küsisin Tomilt , kes asjalikult tuba otsis . '' Ei '' , vastas ta napisõnaliselt . '' Mm .. Aga teised läksid ju teisele poole '' . '' Jasiis . Ma tahtsin eraldi olla , näe , siin ongi meie tuba '' . '' Meie ? '' . '' Jah , siis tuli odavam '' , vastas ta kavalat . '' Asiis '' , ütlesin ja Tom tiris mu sisse . Kuna kell oli päris palju , läksin kohe magama . Õnneks olid seal vähemalt eraldi voodid . Suht suured , peaks mainima . Ärkasin öösel miskipärast üles , sest tundsin , et keegi tuleb teki alla . Tõmbasin tasakesi oma telefoni padja alt välja ning vaatasin kella , mis näitas : 03:21 . Tomil on väga hea ajastus , peaks mainima . Hommikul ärkasin Tomi kaisus . Lahe . Mõnus . Kohe oli ülejäänd rahvas ka platsis . Tom avas ka oma silmad . Tundus , et esmalt siirdusid nad kööki , ja alles siis tulid magamistuppa . Kus , me Tomiga '' aelesime '' . '' Ohhoo , Tom , mees .. Läkski läbi jah . Saidki Kaisa voodisse , lahe vend oled '' , ütlesid Joosep ja Kassu läbisegi võidu . '' Eino tänks , kutid '' , vastas Tom kurjalt . Tuli minu pealt maha ja läks vetsu . Ma jäin väga küsiva näoga Joosepile ja Kassule otsa vaatama . '' Mis siin toimub ? '' , ei mingit vastust . '' Joosep ? '' , jällegi vaikus . '' Kassu ? '' , sama sündmus , aga ainult paar sekundit , kuni Jessika avas lõpuks oma suu : '' Poisid vedasid kihla , et Tom saab su hommikuks voodisse , aga mida nad ei teadnud , et Tom ei plaaninud sinuga blowjob ´i teha , vaid lihtsalt ronis sinuga samasse voodisse '' , jutustas ta rahulikult ning Kassu ja Joosep vahtisid Jessikat lollide nägudega . '' Ta siis ei plaaninudki blowjob ´i teha ? '' , küsis Kassu , endal hääl värisedes . '' Ei ! '' , vastas Jessika juba kurjemalt . '' Okouu '' , ütles Joosep vaikselt . '' Kaisa .. anna andeks .. palun vabandust .. mei ei teadnud .. mina ja Kassu ei teadnud .. ausõna .. tegelt ka '' , rääkisid Kassu ja Joosep jäälegi läbisegi üksteise võidu . Ma panin end vihaselt riidesse , läksin peldikusse , jah , sinna kus Tom parasjagu end peeglist vaatas . Tõmbasin ukse pauguga kinni ja lukustasin selle . Ülejäänud kobisid ka uksetaha kuulama . '' Tom . Ma ootan seletust '' , ütlesin rahulikult . '' Ma tean '' , vastas ta vaikselt . '' No , räägi siis '' , ütlesin veidike kõvemal häälel . '' Nojah , nii oligi , nagu Jessika seletas , lihtsalt Kassu ja Joosep arvasid , et midagi enamat juhtub , kui ainult sama voodi jagamine '' , seletas ta . '' Ahsoo . Ja miks te üldse kihla vedasite ? Aei , miks ma üldse küsin ? - Mai tea . Kas ma üldse tahan teada ? - Ei ! '' , ütlesin ja läksin vihaselt toast koos Jessikaga välja . Kõndisime vaikides hotellist kaugele , kuskile pingi peal . Kus istus veel üks poiss . Selline must juuksepahmakas , kulmurõnas , must meik vms . Umbes selline oli . Me ei lasknud end sellest häirida ja rääkisime edasi . '' Tead , vahest ma mõtlen , et Tom ei valetanudki , kui ta rääkis , et sa meeldid talle väga '' , ütles Jessike pisikese naeratusega . '' Väoo .. Mina talle . Imelik tundub , kui ta kihla veda , et ta minu voodisse saab , kuigi sulle räägib , et ma meeldin talle väga . Aga mõ .. '' , rääkisin , kui see sama poiss , kes meiega ühel ja samal pingil istus , mind katkestas : '' MIDA ? '' , karjus ta . '' Äää .. mis asja ? '' , küsis Jessika lolli näoga . '' Te räägite Tomist ? Nagu Tom Kaulitzast ? '' , küsis too poiss natuke vaiksemalt . '' Jah '' , vastasin ma . '' Issand jumal , Tom tõesti tegi nii ? '' . '' Jaa noh '' , vastas Jessika närviliselt , arvata on ju , kui mingi tüüp sada korda ühte asja küsib . '' Kes sa oled üldse ? '' , küsisin . '' Ütle sina ennem '' , vastas poiss . '' Mm .. Fain . Mina olen Kaisa '' . '' Bill '' . '' Ahsoo , sina siis oledki Tomi vend jah '' , ütles Jessika . '' Äää .. kaksikvend '' , vastas Bill . Me itsitasime veidi ja siis ma ütlesin : '' Tead, ära solvu , aga aru küll saada ei ole '' . '' Pole midagi , lihtsalt , seda ütlevad paljud , kes meid sisemuselt veel ei tunne/tea . Me oleme tegelikult väga sarnased ja erilised '' , ütles Bill ja sammus hotelli poole .
Wednesday, January 2, 2008
Jessu & Lallu jutu KUUES osa. :) [by, jessu]
Tom hakkas selle peale naerma, mis ajas ka mind omakorda naerma. Naersime senikaua, kuni keegi mulle otsa jooksis, nii, et ma maha kukkusin. „Õu, äkki vaatad ette ka nagu!“ karjusin, nii et terve koridor kajas ja Tom aitas mu püsti. „Sorri, tõesti noh. Oi, Kaisa. Tere.“ Puterdas ta mulle siis. „Tere Matu. Kust sa siia said?“ küsisin suure üllatusega. Siis märkasin, et Tom vahib mind väga mossis näoga. Naeratasin talle ja ta nägu tõmbus samuti naerule.
„Ma tulin siia ühele külla mingi… ja siis jooksin sulle otsa.“ Naeris Martin. „Igatahes meeldiv oli sind jälle näha. Aga me lähme nüüd siis.“ Ütlesin ja lehvitasin talle.
„Ja kes see siis oli?“ küsis Tom minult.
„See oli mu isa bossi poeg. Ja väiksena me olime väga head sõbrad.“ Rääkisin. Tom muigas ja mossitas üheaegselt. „Oh sind mömmit küll.“ Ütlesin naerma pursates. „Mis ajast ma juba karuks muutusin?“ küsis ta. „Tänasest oled minu kallis mõmmi vot.“ Naersin ja me läksime „Energia“ kohvikusse. Mina võtsin puuviljasalati ja kakao. Tema võttis tavalise makaronisalati ja kohvi. Istusime siis kõige tagumisse lauda ja hakkasime sööma. Peale seda läksime Tartu Lõunakeskusesse uisutama. Ja meie üllatuseks olid Kaspar, Joosep ja mingi tüdruk koos nendega ka seal. „Jou. Kuidas te siia oskasite tulla?“ küsis Jossu siis meilt. „Ega me ei teadnud ju, et te siin olete. Ja kes see on?“ küsisin siis mina. „Ma olen Jessika.“ Lausus helepruunide juustega tüdruk. „Minu nimi on Kaisa.“ Ütlesin ja naeratasin sõbralikult. Väga tore tüdruk paistis.
Läksime siis kõik koos jääle. Tom võttis mult käest kinni ja ma avastasin, et ta oskab sama hästi uisutada, kui minagi. Tegime juba mitu tiiru. Siis Joosep või keegi hõikas mind tagant ja ma hakkasin taha vaatama ja… äkki olime Tomiga mõlemad maas. See pakkus ilgelt palju nalja. Joosep uisutas minuni ja aitas meid mõlemaid püsti, ise samal ajal naerdes. „Vaata kui kergelt võib tüdruku rajalt maha saada.“ Lausus ta. „Seda küll.“ Ütlesin. „Tegelikult tahtsin ma ainult öelda, et lähme täna poole kümnese bussiga Tallinna tagasi. Te tulete ka jah?“ lausus Joosep siis. „Ma arvan küll.“ Ütlesin ja vaatasin Tomile otsa, kes mulle noogutas.
Peale uisutamist käisime veel Tomiga mu isa poolt läbi. Kell üheksa sõidutas ta meid bussijaama. Mul on nii armas isa.
Tom hakkas selle peale naerma, mis ajas ka mind omakorda naerma. Naersime senikaua, kuni keegi mulle otsa jooksis, nii, et ma maha kukkusin. „Õu, äkki vaatad ette ka nagu!“ karjusin, nii et terve koridor kajas ja Tom aitas mu püsti. „Sorri, tõesti noh. Oi, Kaisa. Tere.“ Puterdas ta mulle siis. „Tere Matu. Kust sa siia said?“ küsisin suure üllatusega. Siis märkasin, et Tom vahib mind väga mossis näoga. Naeratasin talle ja ta nägu tõmbus samuti naerule.
„Ma tulin siia ühele külla mingi… ja siis jooksin sulle otsa.“ Naeris Martin. „Igatahes meeldiv oli sind jälle näha. Aga me lähme nüüd siis.“ Ütlesin ja lehvitasin talle.
„Ja kes see siis oli?“ küsis Tom minult.
„See oli mu isa bossi poeg. Ja väiksena me olime väga head sõbrad.“ Rääkisin. Tom muigas ja mossitas üheaegselt. „Oh sind mömmit küll.“ Ütlesin naerma pursates. „Mis ajast ma juba karuks muutusin?“ küsis ta. „Tänasest oled minu kallis mõmmi vot.“ Naersin ja me läksime „Energia“ kohvikusse. Mina võtsin puuviljasalati ja kakao. Tema võttis tavalise makaronisalati ja kohvi. Istusime siis kõige tagumisse lauda ja hakkasime sööma. Peale seda läksime Tartu Lõunakeskusesse uisutama. Ja meie üllatuseks olid Kaspar, Joosep ja mingi tüdruk koos nendega ka seal. „Jou. Kuidas te siia oskasite tulla?“ küsis Jossu siis meilt. „Ega me ei teadnud ju, et te siin olete. Ja kes see on?“ küsisin siis mina. „Ma olen Jessika.“ Lausus helepruunide juustega tüdruk. „Minu nimi on Kaisa.“ Ütlesin ja naeratasin sõbralikult. Väga tore tüdruk paistis.
Läksime siis kõik koos jääle. Tom võttis mult käest kinni ja ma avastasin, et ta oskab sama hästi uisutada, kui minagi. Tegime juba mitu tiiru. Siis Joosep või keegi hõikas mind tagant ja ma hakkasin taha vaatama ja… äkki olime Tomiga mõlemad maas. See pakkus ilgelt palju nalja. Joosep uisutas minuni ja aitas meid mõlemaid püsti, ise samal ajal naerdes. „Vaata kui kergelt võib tüdruku rajalt maha saada.“ Lausus ta. „Seda küll.“ Ütlesin. „Tegelikult tahtsin ma ainult öelda, et lähme täna poole kümnese bussiga Tallinna tagasi. Te tulete ka jah?“ lausus Joosep siis. „Ma arvan küll.“ Ütlesin ja vaatasin Tomile otsa, kes mulle noogutas.
Peale uisutamist käisime veel Tomiga mu isa poolt läbi. Kell üheksa sõidutas ta meid bussijaama. Mul on nii armas isa.
Subscribe to:
Posts (Atom)