tokio hoteli jutt !

tükk aega oli vaikus . wtf ? keegi tuli ju . a , ei . imelik . väga imelik . suutsime lõpuks maha rahuneda , ja masendunult istusime diivanil .
popcorni ei suutnud me ka ära koristada . liigamasendav . vahepeal läksin meie tuppa . khmkhm .. minu ja billi tuppa . nüüd siis vaid minu tuppa . billi ju enam pole :'((((( . ma vist ei saagi sellest üle . ei , ma ei taha sellest üle saada . ma tahan ka surra , vot . seda ma tahangi ! hõm , millal see juhtub , 80 aasta pärast ? ma suren selle ajaga ise juba ära .. mõtlen .. elu üle .. meie üle .. billi üle .. vähemalt nüüd ma tean  , et ta on paremas kohas . taevas ! ta kindlasti vaatab mind sealt . vähemalt ma loodan . ta on seal ju koos oma pärisisaga , kes tal hiljuti ära suri . kahju . kõik inimesed minu ümber surevad . ka see pärnu rääma kooli tüdruk , ei , ma ei teadnud seda , aga ma lihtsalt tunnen südames ta vanematele , sugulastele , sõpradele , tuttavatele , kellele iganes kaasa , kes teda tundsid . keegi koputab .

,, kats ? oled sa seal ? ,, küsis hääl , mis meenutas õudsalt gustavit .

,, ja ! tule sisse ,, vastasin hõikudes . ta tuligi sisse , ma tõusin voodist istukile . 

,, oh , tule siia ,, ütles ta ja ajas käed kallistuseks laiali . ma läksin ja kallistasin viimast . 

,, nii kuradima kahju ,,

,, ma tean ,, sosistasin vastu .

,, kus georg on . ? ,, küsisin . just siis georg tuli .

,, siin olen .. ,, ütles ta . gustav lasi minust lahti ja läks alla . selle asemel tuli georg mind kallistama . 

,, oeh  , katrin , mul on nii kohutavalt kahju ,,

,, minul ka . ,, vastasin . ja nii me seal seisime . 

* paar kuud hiljem *

mõnus . joon .. mahla . mu parima sõbranna kaari sünnipäeval . tom on ka minuga , aga ta on teises toas , mängivad pudeli keerutamist , vist . me kinkisime kaarile , hästi palju staffi . meil on lõbus . ma lihtsalt tuli mahla jooma . janu oli . ma ei ole enam masenduses . ikkagi 2 ja pool kuud möödas ju . tomiga on ka kõik okei . kõigiga on . tundub , et kõik oleks justkui sama , nagu varem . aga ei ole . kõige tähtsam isik on puudu ju . bill . jõin oma mahla ära ja läksin kaari tuppa tagasi , kus hakati just vaime välja kutsuma . hm .. 
suht sobilik aeg ka , kell on mingi pool kümme õhtul . lisandusin siis ka nende sekka . keegi ei teadnud , kes kutsuda . mina tahtsin ühte kindlat isikut .

,, kutsume billi ! ,, ütlesin kõvahäälega . kogu sosistamine jäi vait , vaadati vaid mind .

,, kuule , ma ei usu , et see hea mõte on . mitte , et ma ei tahaks , vaid , pärast tulevad vanad ajad meelde ,, ütles kaari . ma tean ju , et ta tahab mind kaitsta . aga , vahepeal lausa üleliia , sellest saadik , kui bill .. noh , teate ise , ma ei taha seda eriti meenutada .

,, minuga on kõik korras . ma luban . ,, ütlesin kaarile soojalt naeratades .

,, ee .. olgu . kutsume billi ,, ütles kaari . ta hakkas valmistuma . seekord tegime seda nõelaga , taldrikuga ei taha keegi enam teha , kuna viimati , kui me seda mu teise sõbra pool tegime , sellest ajast saati seal kummitab .. creepy .. keegi ei taha sinna enam minna . ainult joodikud ja narkarid , kes peavarju otsivad . võikesiganes . pidime kõik käest kinni võtma . kuna mina istusin tomi ja kaari vahel , oli mul hea . keegi ei tohtinud käest lahti lasta , muidu on asju perses . siis see juhtuski . kaari kutsus billi välja . see oli iseenesest hirmutav . ta võis minna ükskõik kelle sisse ja siis nt , kõik ära killida . 
õnneks seda ei juhtunud . ta oli sama pikk , kui päriselus . kõik keskendusid . eriti tom ja mina . mine veel eriti . minu armastus ju , minu teine pool . bill istus minu ette , ta oli täpselt sama . kõik vaatasid meid . ma ei julgenud midagi teha , äkki ta kaob ära . ta jälgis mind . ma uurisin teda ülevalt alla , ikka edasi ja edasi .

,, mis on ? ,, küsis bill lõpuks , mille peale me kõik ehmatasime ja kätest lahti lasime . persse , ta rääkis . minuga .. seda pole üksi vaim kunagi teinud . me seedisime seda olekut veel tükk aega , enam me teda ei kutsunud . hiljem läksime tomiga minema . olime kuskil poolel maal , kui ma tundsin , et keegi
mulle kuklasse hingab . aga tuult polnud , ja kedagi polnud ka . mõne aja pärast tundsin seda sama uuesti .

,, tom . mul on selline imelik tunne , et keegi hingab mulle kuklasse . aga siin pole ju kedagi ,, ütlesin tomile ka  .

,, oh  , tuul kindlasti , rahune maha ,, vastas too rahulikult . mõtlesingi selle ära unustada , aga ei . siis läks asi veel imelikumaks , ja see hakkas juba hirmutama . keegi tegi mulle õrnalt põsemusi  . 

,, t .. tom . keegi tegi mulle just põsemusi . ja ma ei tee nalja ,, ütlesin . tom vaatas mind veidike imelikult . siis muutus järsku tõsiseks .

,, gaash . keegi just müksas mind ,, ütles tom .

,, ma räägin ju . omg . äkki jäi bill meid nüüd kummitama ? ,,